Kompaktne ladu hoiab kulud kontrolli all

ASi Dimedium juhataja Sivar Irvali sõnul valiti lao asukohaks Tartu ettevõtte peakontori Tartus paiknemise tõttu. "Teiseks kriteeriumiks oli linna lähedus - et ladu ja kontor ei asuks teineteisest väga kaugel," märkis Irval. Kuna ladu valmis koostöös arendajaga, tuli Irvali sõnul paratamatult valida asukohtade vahel, mida võimalikud arendajad pakkusid, kirjutab 29. juuni Äripäev logistika rubriigis.

"Cesana Grupi pakkumine oli meile mitmel põhjusel kõige sobivam," märkis Irval. "See, et ladu asub tulevases põllumajandus- ja metsandusettevõtete tehnopargis, võimaldab ettevõttel kohal olla just seal, kus meie kliendidki tulevikus käima hakkavad," rääkis ta.

Logistikakeskuses asuvad eri tingimustele vastavad laopinnad, ettevõtte klienditeenindus, olme- ja puhkeruumid ning seminari- ja koosolekuruumid.  "Meie hinnangul on asukoht parim, mida hetkel pakuti," märkis Irval. Hoone laoosa on jaotatud sektoriteks, kus on täidetud vajadused ja nõuded kaupade ladustamiseks. "Kõige rangemad ja spetsiifilisemad nõuded on ravimite laole, lihtsaimad on nõuded n-ö mahukaubale, mis meie jaoks on söödad, söödalisandid, väetised jne," rääkis Irval. "Lisaks on eraldi laoruumid näiteks loomade sperma säilitamiseks."

Klienditeenindus- ja olmeruumidele Irvali sõnul erilisi nõudeid ei olnud. "Küll aga soovisid laotöötajad sauna, mille nad ka said, et peale rasket tööpäeva oleks võimalik taastuda," märkis ta.

Kaupade lattu ja arvutisüsteemi võtmiseks ning väljastamiseks skännerlahendust, laohalduse andmehõive tarbeks on välja töötatud spetsiaaltarkvara, mis on üles ehitatud Microsofti tarkvarale. "Uus logistikakeskus võimaldas meil peaaegu kogu kauba tuua kokku ühte lattu," märkis ta. Varem kasutati ladusid Tallinnas, Rakveres ja Tartus. 

Projekteerimisel oli Irvali sõnul väga oluline aspekt hoone soojapidavus. "See mõjutab otseselt meie tulevasi kulusid," märkis Irval. "Suur tänu arendajale, kes suhtus meie soovi mõistvalt ning kasutas suurema soojapidavusega ja paksemaid seinapaneele," lisas ta.

Planeerimisprotsess kestis aasta

Dimedium tekkis ASide Dimela ja Remedium ühinemisel. "Dimela oli planeerinud uue lao ehitamist juba mitu aastat ning vastavad arutelud ja joonistamised toimusid pidevalt," rääkis Irval. Kui ettevõtete ühinemine oli otsustatud, sai ka lao ehitamine hoo sisse. "Lisaks oli vaja ladu ümber planeerida, kuna uus ettevõte oli umbes kaks korda suurem ning lisandus uusi kaubagruppe, mis vajasid erilahendust," selgitas Irval. Samuti mõeldi pikemas perspektiivis - arendajaga on olemas kokkulepe, et vajadusel saavad nad keskust laiendada.

Irvali sõnul oli logistikakeskuse väljaarendamine tiimitöö – igaühel oli oma teadmine ja kogemus, mille kokku liitmisel sai keskus lõpuks valmis. Tema sõnul oli oluline osa ka neil ettevõtetel, kelle ladusid vaatamas käidi ja kelle kogumustest õpiti. 

Ehitusprotsess ja sellele eelnev töö toimus Irvali sõnul superkiirusel. "Kujutage nüüd seda tempot ette - läbirääkimisi alustasime potentsiaalsete arendajatega juulis, lepingu allkirjastasime välja valitud arendajaga novembris ja lattu kolisime 1. aprillil," rääkis Irval.

Augustis oli selge, millise arendajaga projekti teostatakse. Sealt edasi oli arendajal vaja teha eeltöö selleks, et saada ehitusluba, leida õige ehitaja ja hoone 1. aprilliks valmis saada ning üle anda. Irval lisas, et alles 18. detsembril panid nad hoonele nurgakivi. "Rahulolematuseks ei ole põhjust - meie panime sellise tempo oma hoone kasutusele võtmise sooviga ette ja projekt teostati sellele vastavalt," kiitis Irval OÜd Mapri Ehitus ja projektijuhti Martin Mõistust. 

Tulevikuvisoon ehitajale abiks

Mapri Ehituse projektijuhi Martin Mõistuse sõnul oli antud objekti puhul nende jaoks tegu projekteerimise- ja ehitustöövõtuga.

Arhitektuurse projekti tellis AS Cesana Grupp, koostöö Dimediumiga algas 2015. aasta novembris ehk vahetult enne ehitustööde algust, kui korraldati esimesed koosolekud. "Oli tore näha, et ettevõttel oli enda jaoks hoone visioon paika pandud ning soovides oldi järjepidevad," tõdes Mõistus. Ta meenutas, et ehituse jooksul nad täpsustasid korduvalt igasugu pisiasju ning juhul, kui tuli mõni hea mõte, kuidas hoone hilisemat kasutamist parandada, pandi parandused kohe projekti sisse.

Mõistuse sõnul nägi ehituse planeerimisprotsess esialgu tormiline välja, kuna Mapri Ehitus ühines hoone arendusmeeskonnaga oktoobri lõpust, töödega pidi alustatama juba novembri algul ning rentnik pidi sisse kolima aprilli teises pooles. "Seetõttu nägime objekti esimeses pooles vaeva projekteerimise ja ehitustööde graafiku tegemisega ning peale selle valmimist graafiku pingsa järgimisega," selgitas ta.

Mõistus märkis, et tema jäi enim rahule koostööga tellija esindajatega. "Kuna kõigil kolmel osapoolel oli ühine eesmärk ehitada valmis kvaliteetne, kasutajasõbralik maja ja seda võimalikult lühikeses ajaga, sai kogu projekt juba varakult detailideni läbi arutatud," rääkis ta. "Seetõttu esines ehituse käigus üllatusi keskmisest vähem."

See tähendas Mõistuse sõnul omakorda vähem nihkeid ehitusgraafikus, mis võimaldas hoone ennetähtaegse valmimise. "Kuna tegu oli siiski ehitusobjektiga, esines ka mitmeid probleeme," nentis ta siiski. Näiteks tõi  ta peitkinnitusega sandwich-paneelide paigaldamise, mis võttis paneelide halva kokku istumise tõttu palju aega. Seetõttu jäädi ka jaanuarikülmade kätte ning põrandaalune täitepinnas jõudis läbi külmuda, mis tähendas kulutusi pinnase sulatamisele ning kaotust ajas. "Kokkuvõttes kaotasime ajaliselt kuni kolm nädalat," lausus ta. 

Autor: Ketlin Rauk, kaasautor